Tarbija küsib: kas vanamööbel on ohutu?

Kas nõukogudeaegne mööbel, mis on tehtud saepuruplaadist ja enamasti lakitud polüesterlakiga, võib eritada siseruumides mürgiseid aineid? Või muutuvad mürgised ained neis ohtlikuks vaid siis, kui seda lõigata, lihvida või kuidagi kahjustada? Kas on mingeid uuringuid ka üldiselt mööbli kahjulikkuse kohta inimese tervisele, eriti võrreldes vanaaegset tislerplaadist/saepuruplaadist/liimpuitplaadist mööblit uuema (nt IKEA) plastikust mööbliga?

Vastab kemikaaliekspert:
Nõukogudeaegse mööbli saepuruplaatide ja liimpuitplaatide liimis ning viimistlusainetes võis suure tõenäosusega sisalduda formaldehüüdi. See on lenduv aine, mis eraldub tootest vähehaaval. Formaldehüüd põhjustab tugevat allergiat ja on vähki tekitav aine, mille kasutust on tänaseks rangelt piiratud või see sootuks keelatud. Ilmselt on formaldehüüd nüüdseks siiski sellisest mööblist juba eraldunud.

Kindlasti lendub taolisest mööblist rohkem mürgiseid aineid, kui seda lõigata või kahjustada. Kõige tervislikum on kasutada naturaalpuidust mööblit.

Võrdlevate uuringutega ei ole me kokku puutunud. Oleneb ka palju, millisest plastikust mööblit valmistatakse ja milliseid lisandeid sealjuures kasutatakse. Ilmselt varieerub see kõik suuresti tootjate ja kaubavalikute lõikes, mistõttu oleks taolise uuringu tegemine raskendatud.

Kui ka Sul on küsimusi ohtlike kemikaalide kohta tarbetoodetes, esita need meie kemikaali- ja keskkonnaekspertidele.