Enamik meist veedab 80-90 % oma ajast siseruumides. Kaitsmaks inimeste tervis, peame pöörama tähelepanu nendele riskidele, mis kaasnevad siseruumides kasutatavates ehitusmaterjalides sisalduvate ohtlike ainetega. Lisaks on tõendatud, et välitingimustes kasutatavad ehitusmaterjalid on mitmete vesikeskkonnale ohtlikele ainele peamiseks allikaks. Kuna sageli eeldatakse ehitusmaterjalidelt pikka kasutusiga, on oluline hinnata riske juba enne nende ehituses kasutamist.

Aja jooksul oleme kasutanud mitmeid ehitusmaterjale, mille puhul on alles pärast pikaajalist kasutust selgunud, et need sisaldavad ohtlikke aineid. Tuntumad neist on  asbest ja PCB. Ained, mille puhul on tõendatud nende seos kahjulike mõjudega inimese tervisele või keskkonnale, on näiteks ftalaadid, broomitud leegiaeglustid, vask, tsink jpt.

Kohalikud omavalitsuste vastutusalas on koolide, administratiivhoonete ja elumajade, aga ka teede ja sildade ehitus. Seega on omavalistsute võimuses sätestada tingimused kasutatavate materjalide keemilise koostise kohta. See aitab tagada, et ehitajatel ja peatöövõtjatel on piisavad teadmised, mis aitaks vähendada ehitusmaterjalides sisalduvate ohtlike ainete võimalikke riske.

Teadmised ohtlike ainete kohta arenevad pidevalt. Mis tähendab, et ehitusmaterjalis olevate ainete riskianalüüsi tähendus võib kiiresti ajas muutuda. Seetõttu kasutatakse ehitustööstuses vahendeid, mis talletavad info selle kohta, milliseid materjale ehitistes on kasutatud – nn ehitustööde päevikuid.