Kuidas valida kodukeemiat?

Me kõik soovime, et kodu oleks puhas ning sealjuures lõhnaks meeldivalt. Puhastusvahendid on selles tõhusaks abimeheks. Küll aga võib nende liigne kasutamine anda soovitule vastupidise tulemuseni:  kodukeemias sisalduvad ained hakkavad õhus ja tolmus kuhjuma.

Suurbritannias tehtud uuringus avastati 94% testitud majapidamisest ülikõrge lenduvate orgaaniliste ühendite sisaldus. Nende kemikaalide ülipeenikesed osad võivad kujutada ohtu hingamisteedele, eriti laste puhul. Peamine põhjuks, miks kemikaalid õhus kuhjuma hakkavad, on puhastusvahendite ületarbimine, kasutatakse liiga tihti ja liiga palju.

Ka tolmu uurides on leitud proovidest kümneid ohtlikke aineid, mis võivad pärssida hormoonsüsteemi toimimist või soodustada allergiate ja haiguste teket. Kodukeskkond on kemikaalidele soodne pelgupaik, olles seal kaitstud niiskuse ja päikesevalguse eest. Tolm koguneb raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, kus võib säilida aastakümneid. Näiteks on leitud veel hiljuti kodudest DDT-d (diklorodifenüültrikloroetaani), mida kasutati kunagi putukatõrjevahendites. Aine kasutamine keelustati juba 1970ndatel, kuna võib põhjustada näiteks närvisüsteemi kahjustusi.

Erinevate uuringute tulemuste võrdlemisel leidsid teadlased, et kõige enam võib leida tolmust ftalaate, leegiaeglusteid ja lõhnaaineid. Ftalaate kasutatakse plastesemetes, et muuta neid pehmemaks ja elastsemaks. Neid võib leida näiteks kosmeetikatoodetest, plastmänguasjadest, vannikardinatest, tapeetidest, puhastusvahenditest  ja plastpakenditest. Leegiaeglusteid lisatakse toodetele vähendamaks toodete süttimisohtu ja leekide kiiret levimist. Neid kasutatakse näiteks plastis, mööblis, tekstiilis ja elektroonikaseadmetes. Lõhnaained on looduslikud või sünteetilised ained, mida lisatakse toodetele, saavutamaks soovitud lõhna.

Heli Nõmmsalu, Balti Keskkonnafoorumi kemikaaliekspert

Kolm soovitust eksperdilt

• Väldi ammoniaaki (võib põhjustada neeru- ja maksakahjustusi), kloori (hingamisteid ja nahka ärritav toime) ja formaldehüüdi (vähki tekitav toime) sisaldavaid tooteid.

• Eelista lõhnaainetest vabu tooteid. Lõhnaained kutsuvad tihti esile naha ülitundlikkust ja hingamishäireid. Samas ei anna lõhnaained puhastusomadustele midagi juurde, vastupidi – sageli kasutatakse neid üksnes halva lõhna varjamiseks. Enamlevinud lõhnaained, mida peaks vältima, on näiteks linalool, limoneen, amüültsinnamaal, heksüülsinnamaal.

• Loobu akende, grillide, hõbeda või ahjude jmt puhastamiseks mõeldud spetsiaalsetest vahenditest, kuna need võivad sisaldada suures koguses mürgiseid kemikaale. Tihti teevad tavalised puhastuvahendid ära sama töö.