Projekti tulemused tõestavad: ohtlikke aineid esineb tõepoolest igas linnaelu aspektis

HELCOMi poolt läbi viidud Läänemere seisundi hindamine näitas, et ohtlike ainete sattumine merekeskkonda on tõsine probleem. Hoolimata mitmete määruste ja muude meetmete  kehtestamisest satub maismaalt veekeskkonda siiski suures koguses ohtlikke aineid. Kolm peamist ohtlike ainete allikat merre sattumisel on tööstuslik reovesi, olmeheitvesi ja sadevesi. Tarbimisega seonduvad hajusallikad nagu siseruumide tolm, pesupesemisel tekkiv heitvesi ja tarbitud ravimite sisaldus väljaheidetes on ohtlike ainete keskkonda lekkimisel olulisemad allikad kui tootmisega seotud punktallikad, mida leidub Läänemere ümbruses vähe (Gercken, et al. 2018).

Ohtlikud kemikaalid on ained, mis võivad olla kahjulikud inimese tervisele ja/või keskkonnale. Mõned ained on ohtlikud, sest need ei ole keskkonnas kergesti lagunevad ning võivad koguneda organismides toksilise tasemeni. Mõned ained võivad muuta geneetilist materjali, mis võib viia vähkkasvaja tekkimiseni. Sisesekretsioonisüsteemi kahjustavad ained on heterogeenne grupp ohtlikke aineid, mis võivad häirida organismi hormoonsüsteemi. Kokkupuude selliste ainetega avaldab negatiivset mõju immuunsus- ja reproduktiivsüsteemile ning tõstab arenguhäirete, ülekaalulisuse ja vähi esinemise tõenäosust. Inimeste kokkupuude ohtlike ainetega toimub erineval moel, näiteks saastunud toidu või vee allaneelamisel, kokkupuude nahaga või sissehingamisel. Samuti satub inimeste organismi ohtlikke aineid tarbides vedelikke ning toiduaineid, mida on säilitatud ohtlikke aineid sisaldavatest materjalidest anumates.

Interreg Läänemere regiooni projekti “NonHazCity” (“Ohtlike ainete vähendamise uuenduslikud lahendused Läänemere piirkondades”, 2016-2019) eesmärk oli demonstreerida võimalusi ohtlike ainete keskkonda sattumist vähendada. Keskenduti väikestele ohtlike ainete allikatele linna piirkondades: kodumajapidamised, kontorid, koolid ja lasteaiad ning ettevõtted, mis on ühendatud reoveepuhastusjaamadega.

Projekt viidi läbi neljas etapis. Esimeses koguti teadmisi ja tõendeid ohtlike ainete esinemisest pilootaladel. Analüüsiti proove heitveest ja veekeskkonnast, aga ka vabatahtlike uriinist. Samuti analüüsiti lasteaedades siseruumide tolmu sisaldust ning vanade ja uute mänguasjade koostist. Uuringutest leiti palju uusi tõendeid ohtlike ainete esinemisest.

Peamised tulemused:

➢Ftalaadid, bisfenool A, alküülfenoolid ja perfluoroühendid olid kõige tavalisemad ainete grupid, mida heitvees, reoveesettes ja sadevees leiti.

➢Kodumajapidamised on oluline ohtlike ainete lekkeallikas. Elurajoonidest pärit heitveest leiti kõiki analüüsitud aineid, viidates sellele, et kanalisatsioonisüsteemi lekib tarbekaupadest olulisel määral ohtlikke aineid.

➢Paljud vanad esemed lasteaedades sisaldasid kõrgeid ohtlike ainete kontsentratsioone. Seetõttu on oluline välja sorteerida ning ära visata nt vanad mänguasjad ja materjalid, et vähendada ohtlike ainete kogust siseruumides. Ka uued tooted võivad sisaldada soovimatuid ja/või piiratud kasutusega aineid, kuid seda palju harvemini ja enamasti madalamatel konsentratsioonidel kui vanades esemetes.

Kolmes ülejäänud etapis keskenduti ohtlike ainete vähendamisele erinevates huvirühmades: omavalitsustes, ettevõttetes ja kodumajapidamistes. Turu, Pärnu, Riia, Silale, Kaunase ja Gdanski omavalitsustes koostati Stockholmi eeskujul kemikaalide ohjamise tegevuskavad, milles sõnastati strateegilised kemikaaliriski vähendamise eesmärgid. Nendes dokumentides määratakse konkreetsed ohtlike ainete vähendamise meetmed omavalitsuste üksustele, ettevõtetele ja elanikele. Omavalitsused on suured toodete ja teenuste hankijad mitmetele erinevatele avalikele teenustele nagu lasteaiad ja koolid, tänavate ja haljasalade hooldus jms, mistõttu on riigihanked peamine vahend linnades ohtlike ainete vähendamisel. Projekti raames on valminud juhend kemikaalide tarka kasutamist eeldava riigihanke koostamiseks.

Enamikes ettevõtetes, eriti väikeettevõtetes väljaspool kemikaalisektorit ei osata arvata, et nende toodetes või protsessides on kasutusel kemikaalid. Seetõttu oli alustuseks oluline tõsta teadlikkust kemikaalidest nendes ettevõtetes, mis kasutavad ohtlikke aineid oma igapäeva tegevustes (nt juuksurid, puhastusettevõtted, autoremondi töökojad, hotellid). Seejärel tutvustati ettevõtetele võimalikke ohtlike ainete vähendamise meetmeid. Projekti käigus nõustati ohtlike ainete teemal ligi 40 ettevõtet.

Tarbijad kasutavad kodumajapidamistes igapäevaselt hulgaliselt erinevaid tooteid, mis võivad sisaldada ohtlikke aineid. Selliste toodete hulka osatakse tihti liigitada puhastusvahendid, kosmeetika või värvid, kuid ohtlikke aineid leidub ka mööblis, riietes, tekstiilis, põrandakatte materjalides, mänguasjades jne. Mitmeid neist esemetest ja toodetest on võimalik vähem kasutada, asendada või täielikult vältida. Ohtlikud ained kodumajapidamistest satuvad keskkonda reovee kaudu, kuhu juhitakse riiete pesuvesi, põranda pesemisest tekkinud vesi, kuid ka dušsi all maha pestud kosmeetika. NonHazCity teavituskampaania, mida viidi läbi avalikel üritustel, sotsiaalmeedias ja trükiste abil jõudis rohkem kui 150 000 inimeseni.

Projekti tähtsaim tulemus on tõestus, et ohtlikke aineid esineb tõepoolest igas linnaelu aspektis. NonHazCity soovitab kõigile omavalitsustele seada eesmärgiks ohtlike ainete vähendamise oma piirkonna olmeheitvees, alustades elanike, ettevõtete ja oma haldusala töötajate informeerimisest ning vajalike määruste kehtestamisest. Oma igapäevaste valikutega on meil kõigil võimalik vähendada kokkupuudet ohtlike kemikaalidega, leides ohutumaid alternatiive ning seeläbi kaitsta oma tervist ja meid ümbritsevat keskkonda.

Loe ingliskeelset kokkuvõtet projekti tulemustest.