Ohtlike ainete omadused

Püsivus on omadus, mis on antud kemikaalidele, mis keskkonnas väga lihtsalt ei lagune. Püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained (PBT-d) võivad kanduda õhu ja hoovuste kaudu pikkade vahemaade taha. Need võivad jääda püsima pinnasesse ja setetesse aastakümneteks ja satuvad seeläbi taimedesse ja mikroorganismidesse ning sealt edasi juba teistesse organismidesse.

Bioakumulatsioon on aine kuhjumine organismis. Näiteks kui PBT omadustega kemikaal satub keskkonda, kuhjuvad väikesed kogused PBT-sid põhjatoiduliste organismide kehasse, kus need ladestuvad rasvkoes. Kalad, kes neist toituvad,

saavad seeläbi suurema annuse PBTsid, mis omakorda ladestuvad nende organismi rasvkoes, kuid nüüd juba suuremates kontsentratsioonides. Mida kõrgemal asub organism toiduahelas, seda rohkem võib PBT-sid ladestuda organismis ja seda suurem on kahju tekkimise tõenäosus. Seega, kui PBT-d on sattunud keskkonda, siis püsivate ühenditena akumuleeruvad ja säilivad need ühendid rasvkoes, nende ainete kontsentratsioon toiduahela tipus suureneb, mõjutades tugevalt toiduahela tipus olevaid tippkiskjaid nagu kalad, linnud ja imetajad (näiteks jääkarud, hülged, vaalad) ning muidugi ka inimest. Sellist nähtust nimetatakse biomagnifikatsiooniks.

Toksilisus kujutab endast ohtu mitte ainult inimestele vaid ka teistele organismidele ning kogu toiduahelale. Toksiliste ainetega kokkupuute mõjud (kas lühiajalised või pikaajalised) väljenduvad tihtipeale lisaks muudele ka vähi tekkes, füüsilistes väärarengutes või paljunemis-käitumuslikes probleemides, sealhulgas hormoon- ja närvisüsteemi kahjustustes.

Hormoonsüsteemi (endokriinsüsteemi) kahjustavad kemikaalid (EDC – endocrine distrupting compounds) on ained, mis häirivad hormoonsüsteemi funktsioone, käitudes nagu endogeensed hormoonid. Nad võivad põhjustada erinevaid terviseprobleeme ka muidu terves organismis, tema järglastel või (alam)populatsioonides.

Hormoonsüsteemi kahjustajad sekkuvad hormoonsüsteemi toimimisse vähemalt kolmel erineval moel:

  • imiteerides loomulikul teel toodetud hormoonide, näiteks östrogeen ja testosteroon, toimet; toovad kehas esile samalaadseid keemilisi reaktsioone.
  • blokeerides hormooniretseptoreid; takistavad hormoonide normaalset tegevust/toimet.
  • mõjutades hormoonide sünteesi, transporti, ainevahetust ja hormoonide eritumist; muudavad loomupäraste hormoonide kontsentratsiooni.

On kahte liiki aineid, mis võivad põhjustada sisesekretsiooni häireid:

  • Loomulikud hormoonid
  • Inimeste poolt loodud ained, kuhu kuuluvad: sünteetiliselt toodetud hormoonid ja inimese poolt sünteesitud kemikaalid.

Kantserogeensed, mutageensed ja reproduktiivtoksilised ained (CMR – carcinogenic, mutagenic, toxic to reproduction) kuuluvad vastavalt EL-i seaduste kohaselt ohtlike kemikaalide mürgisuse klassi jaotuses kõige esimesse ja kõige toksilisemasse kategooriasse.

Kantserogeensed kemikaalid võivad põhjustada või soodustada vähi teket. Mutageensed kemikaalid võivad põhjustada geenmutatsioone. Reproduktiivtoksilised kemikaalid võivad kahjustada paljunemisprotsesse.

Toksilisus näitab, millisel määral võib teatud aine põhjustada kahju elusorganismidele. Toksilised ained võivad kahjustada inimese tervist või looduslikku keskkonda.

Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜd) – (VOC – volatile organic compounds), nt lahustid ja muud lenduvad ained, on sünteetilised ja looduslikud ained, mis eralduvad igapäevastest toodetest ja materjalidest ning erinevate toodete nagu näiteks värvid, lakid jne kuivamisel. Lenduvad orgaanilised ühendid saastavad õhku ja põhjustavad maapinnalähedase osooni moodustamist, mis on kahjulik taimedele ja loomadele.

Rohkem teavet leiab:

Swedish Chemicals Agency (KEMI)

Sellistest ainetest tuleneva saaste piiramiseks kehtestati direktiiv 2004/42/EÜ, mis reguleerib teatavates värvides, lakkides ja sõidukite taasviimistlustoodete orgaanilistes lahustites kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramist. Teiste toodete tootmisel kasutatavatest kattevärvidest ja –lakkidest tulenevat heitkoguste piirangut ei ole direktiivis käsitletud, kuna eeldatakse, et tööstustest tulenev saastunud õhk puhastatakse LOÜdest enne õhku paiskamist.

Tootjatel on kohustus LOÜde kontsentratsioon tootes selle etiketil koos tootekategooriaga välja tuua, kuna erinevate toodete kategooria puhul on maksimaalne lubatud kogus erinev. Direktiiv ei keela lahustibensiini või muude lahustite kasutamise värvides ja lakkides, vaid määrab ära maksimaalse lubatud kontsentratsiooni kõikide seal sisalduvate lenduvate orgaaniliste ühendite osas.