Turu Rakenduskõrgkooli tudengid on ohtlike ainete õppes teejuhiks
2025. aasta kevadel võttis rühm Turu Rakenduskõrgkooli (TUAS) tudengeid ette ambitsioonika projekti: koolitas 100 inseneritudengit ohtlike ainete kohta ehitusmaterjalides. Algatuse, mis on osa nende projektiuuringutest, eesmärk oli anda tulevastele inseneridele kriitilised teadmised ehitusmaterjalides leiduvate kahjulike kemikaalide kohta – teema, mis on endiselt alatunnustatud, kuid tervise- ja keskkonnaohutuse seisukohalt ülioluline.
Projekt ei olnud pelgalt klassiruumi harjutus. Õpilased uurisid teemat süvitsi, koostasid põhjaliku koolitusprogrammi ja viisid selle ellu, ammutades valdkonna spetsialistide teadmisi. Eelkõige intervjueerisid nad Sweco Oy eksperte, kes on juhtiv rahvusvaheline konsultatsioonifirma, mis on spetsialiseerunud säästvale arengule ja keskkonnaohutusele, et süvendada nende arusaamist.
Ehitusmaterjalide varjatud riskid
Vähesed inimesed mõtlevad võimalikele ohtudele, mis peituvad oma kodu, kooli või töökoha materjalides. Paljud ehitustooted sisaldavad aga endiselt ohtlikke kemikaale, millest osa ei ole veel ametlikult keelatud, kuid on üha enam tunnustatud nende kahjuliku mõju tõttu inimeste tervisele ja keskkonnale.
Need ained jäävad kasutusse mitmel põhjusel. Ajalooline teadmatus nende ohtudest, aeglased regulatsiooniprotsessid ja pidev uuendus keemilistes koostistes võimaldavad uutel, kuid samamoodi kahjulikel variantidel olemasolevatest keeldudest mööda minna. Selle tulemusena võib tänapäevastes hoonetes endiselt leida ohtlikke aineid, nagu leegiaeglustid, vastupidavusained ja biotsiidid.
Sweco Oy: Multidistsiplinaarne lähenemine ohutusele
Sweco Oy-s rakendatakse ohtlike ainete ekspertteadmisi mitmesugustes projektides, eriti renoveerimisel ja lammutamisel. Sweco spetsialisti Sanni Ruotsalaineni sõnul muutuvad need kemikaalid sageli murettekitavaks hoonete ümberehitamise käigus või siis, kui tekivad siseõhuprobleemid – näiteks seletamatud lõhnad või kahtlustatavad lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitmed.
Ettevõte rakendab multiprofessionaalset lähenemisviisi, kaasates disainereid, keemiaeksperte ja laboreid, et analüüsida ehitusmaterjale saasteainete suhtes. Kuid isegi täiustatud meetodite puhul on väljakutsed endiselt olemas. Näiteks ei pea tootjad alati avaldama materjalide täpset koostist enne, kui kemikaal on ametlikult keelatud.
Tööstuse reageeriv hoiak
Kogu ehitussektoris on ohtlikele ainetele reageerimine sageli pigem reageeriv kui ennetav. Tavaliselt võetakse meetmeid alles siis, kui probleem ilmneb, näiteks tõsine siseõhuprobleem. Eksperdid, nagu Sweco arhitekt Ville-Veikko Heikkilä, märgivad, et tööstuse keskendumine lühiajalisele kasumile võib takistada ennetavaid meetmeid, näiteks ohutumate, kuid esialgu kulukamate materjalide kasutamist.
Heikkilä tõstab esile levinud praktikat hoonete lammutamine ohtlike ainetega, selle asemel, et uurida ohutumaid alternatiive nagu kapseldamine. See lähenemisviis jätab tähelepanuta olemasolevate struktuuride ja materjalide säilitamise keskkonna- ja rahalised eelised.
Vastutustundlikuma ehituse suunas
Vaatamata nendele väljakutsetele on sektor järk-järgult edenenud. Sertifitseerimisskeemid, nagu BREEAM, LEED ja Põhjamaade ökomärgis Luige, pakuvad arendajatele rahalisi stiimuleid ohutumate materjalide valimiseks. Lisaks on siseõhueksperdid ja kemikaalide koordinaatorid üha enam kaasatud ehitusprojektidesse, eriti avalikes hoonetes.
Üks paljutõotav areng on materjalide andmebaaside loomine, mis kataloogib lammutatud ehitusmaterjalide keemilist teavet. Sellised andmebaasid võivad tõhustada ohutut ringlussevõttu ja anda teavet tulevaste materjalide valikute tegemisel.
Haridus muutuste katalüsaatorina
TUA üliõpilaste algatus on oluline samm ohtlike ainete teadlikkuse tõstmise suunas ehituses. Koolitades 100 tulevast inseneri ja tehes koostööd valdkonna professionaalidega, pole nad mitte ainult laiendanud oma teadmisi, vaid aidanud kaasa ka laiemasse ohutuse ja jätkusuutlikkuse kultuuri.
Samal ajal kui maailm võitleb ohtlike kemikaalide mõjuga tervisele ja keskkonnale, näitavad sellised haridusprojektid, kuidas teadlikud ja ennetavad meetmed võivad aidata luua kõigi jaoks turvalisemat ja jätkusuutlikumat tulevikku.
Kirjutas: Santeri Lempiäinen, Turu Ülikool
