Ettevõte
Väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, näiteks erinevate toodete väikesemahulised tootjad aga ka teenusepakkujad, kasutavad sageli oma igapäevases tegevuses erinevaid keemiatooteid. Kemikaale kasutatakse toodetes, et anda neile soovitud omadusi: lõhn, elastsus, vee- ja tulekindlus, antibakteriaalsus jne. Osa neist ainetest on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka keskkonnale. Kuid peagu kõikidele erialaseks kasutuseks mõeldud toodetele on olemas ohutumad alternatiivid.
Keemiline puhastus on tekstiilide puhastamise protsess, kus vee asemel kasutatakse orgaanilist lahustit. See võib aidata mõningate raskestieemaldatavate plekkide puhul, aga puhastusprotsess ise on ohtlikum kui tavapärane pesu. Ajalooliselt oli kõige rohkem kasutatud lahustitena tetrakloroetüleeni või perkloroetüleeni. See on suhteliselt odav ja tagab head plekieemaldusomadused. Ometi viitab kasvav hulk tõendusmaterjale sellele, et need ained on kantserogeensed – regulaarne kokkupuude võib suurendada pahaloomuliste kasvajate arenemise riski. Selle tulemusena on tööstus üle maailma nende kasutamise lõpetanud ja asendanud nad vähemohtlike alternatiividega nagu vedel silikoon ja glükooleetrid.
Koristusfirmad kasutavad mitmesuguseid puhastusvahendeid erinevate sisepindade puhastamiseks – alates põrandatest ja lõpetades kööginõudega. Harilikult ei tohiks need palju erineda toodetest, mis on kättesaadavad tavatarbijatele kodukasutuseks, siiski kasutatakse mõnikord „agressiivsemaid“ klooril põhinevaid puhastusaineid. Tuleb märkida, et üldjuhul ei ole see vajalik ei kodumajapidamiste ega avalike hoonete puhul – selliste toodete kasutamine võib olla õigustatud ainult kõrge infektsiooniohuga kohtades nagu näiteks haiglad ja teised tervishoiuasutused. Kuna võib tunduda, et klooril põhinevate toodete või teiste „professionaalsete“ puhastustoodete kasutamine tagab paremad tulemused, siis sageli on ainsateks tulemusteks soovimatud tervisemõjud inimestel, kes neid kasutavad.
Reeglina kasutavad pesumajad tekstiilide pesemisel detergente. Sellised tooted võivad erineda nii aktiivsete koostisainete (aitavad kaasa tegelikule pesemisprotsessile) kui lisaainete poolest, mõningaid lisaaineid lisatakse mingi kindla funktsiooni saavutamise eesmärgil (nt pikem säilitusaeg) samas kui teised täidavad puhtalt esteetilisi funktsioone, nagu näiteks lõhnaained jne. Üsna sageli ongi just viimatimainitud vastutavad allergiliste reaktsioonide ja nahaärrituste eest, eriti laste ja tundlikumate täiskasvanute puhul.
Sellest sektsioonist leiate teavet järgnevast:
- kõige tüüpilisemad kemikaalid, mida kasutatakse erinevates valdkondades;
- nõuanded, milliseid aineid ja miks tuleks vältida;
- võimalikud alternatiivid ohtlikele ainetele;
- hiljutised leiud ohtlike ainete esinemisest Läänemere regioonis;
- abi ekspertidelt tuvastamaks võimalikke problemaatilisi tooteid ja valimaks alternatiive.