Selle aasta juunikuu on meid sooja ja päiksega hellitanud. Selleks aga, et saaks päikest südamerahus nautida, tasub meelde tuletada mõned lihtsad põhitõed päikesekaitsetoodete kohta.
Päikesekreem aitab ennetada päikesepõletust, mis võib oluliselt suurendada riski haigestuda melanoomi. Tihti eelistatakse kreemile või emulsioonile spreiga tooteid, mida on mugavam nahale kanda. Nende koostisesse aga võib olla lisatud aineid, mis on sissehingamisel tervisele kahjulikud. Lisaks ohtlikele ainetele, on spreiga toodete kasutamisel suurem oht kanda seda nahale liiga väheses koguses – nii pole kaitse kahjuliku kiirguse eest aga piisavalt tõhus.
Milliseid koostisaineid vältida?
Eelistada tasuks tooteid, mis ei sisalda keemilisi UV-filtreid. Kuigi kõik kemikaalid pole iseenesest ohtlikud, on terve rida aineid, mida võiks oma tervist silmas pidades vältida. Nii ka päikesekreemides. Üks levinumaid keemilisi filtreid on oksübensoon (koostisainete nimekirjast võid otsida: oxybenzone või benzophenone-3). See aine imendub läbi naha verre, kahjustades hormoonsüsteemi normaalset toimimist ning võib oma püsivuse tõttu organismis kuhjuma hakata, kuhjudes näiteks rinnapiima. Sarnast toimet on märgatud ka oktinoksaadi (octinoxate või octylmethoxycinnamate) puhul.
Tugev keemiline filter on ka P-aminobensoehape ehk PABA (ka OD-PABA), mis võib põhjustada fotoallergilist reaktsiooni. Ehk teisisõnu võib kokkupuude selle ainega tekitada organismis allergeeni, mis siis UV-kiirguse mõjul aktiviseerub ning kutsub esile punetuse, villid ja sügeluse.
Lisaks on veel terve rida aineid, mida peaks vältima nii päikesekreemides, aga ka muu kosmeetika puhul:
- parabeenid (methylparaben, butylparaben, propylparaben);
- formaldehüüdid ja formaldehüüde vabastavad ained (DMDM hydantoin, diazolidinyl urea, imidazolidinyl urea, methenamine, quaternium-15, sodium hydroxymethylglycinate);
- sünteetilised lõhnaained (parfume või fragnance);
- mineraalõlid (paraffin oil, paraffinium).
Mida veel meeles pidada?
Levinud on arusaam, et mida kõrgem päikesekaitsefaktor (SPF) tootel on, seda tõhusam on kaitse. Tegelikkuses näitab SPF kaitset ainult UVB-kiirte eest. Ohtu tervisele kujutab aga ka UVA-kiirgus, mis kiirendab naha vananemist. Ühtlasi on hea teada, et SPF arv pole võrdväärses seoses selle kaitsevõimega: kui SPF 15 blokeerib 93% UVB-kiirgusest, siis SPF 30 ja 50 vastavalt 97% ja 98% UVB-kiirtest. Kõrgema SPF-ga tooted sisaldavad samas suurema tõenäosusega ka rohkem või tugevamaid keemilisi UV-filtreid.
Laialt on levinud arvamus, et mida tugevama kaitsefaktoriga kreem, seda kauem tohib päikese käes viibida, mis ei vasta aga tõele. Õiges koguses kreemi kaitseb küll kahjuliku kiirguse eest, kuid olenemata numbrist SPF lühendi taga, tuleb päikesekaitset kanda nahale umbes iga kahe tunni järel ning pärast higistamist või ujumist.
Üldjuhul on parim valik päikesekaitsekreem, mis ei sisalda värv-, lõhna- ega sälitusaineid ning millel on “Broad Spectrum SPF” märgistus, mis näitab, et kreem kaitseb nii UVB- kui ka UVA-kiirguse eest. Isegi siis, kui kasutate päikesekaitsekreemi, kaitske oma nahka ka rõivastega. Kui viibite pikka aega väljas, jälgige, et te ei oleks päikese käes liiga pikka aega. Vältige võimalusel keskpäevast päikest.
