Meid ümbritseb juba elu esimestest hetkedest palju erinevatest materjalidest esemeid. Plast on üks populaarseimaid materjale, sest tootjatel on seda lihtne, odav ja mugav kasutada. Beebid puutuvad plastesemetega kokku juba kohe pärast sündi. Paljud mänguasjad on valmistatud plastist, samuti lastemööbel, madratsikatted ja muud lastele mõeldud tooted. Miks on lapsed ohtlikele ainetele vastuvõtlikumad, kuidas ohtu märgata ja milliseid valikuid teha?

Miks on lapsed vastuvõtlikumad?

Plastesemetes kasutatakse erinevaid ohtlikke aineid, mis võivad kahjustada lapse hormoon- ja immuunsüsteemi, põhjustada mitmesuguseid haigusi, sealhulgas vähki, allergiat ning häirida lapse normaalset arengut. Lisaks on lapsed vastuvõtlikumad veel mitmel põhjusel:

• Laste nahapind on võrreldes nii nende kehakaalu kui ka kopsumahuga suurem ja ainevahetus kiirem kui täiskasvanutel;
• Laste, eriti imikute, immuun- ja närvisüsteem on alles arenemas ning mürkide väljutamise süsteemid nende kehas ei funktsioneeri veel täielikult;
• Laste nahk on võrreldes täiskasvanute omaga oluliselt õhem ning ei ole veel piisavalt välja arenenud, et toimida kaitsebarjäärina;
• Lapsed hingavad intensiivsemalt, mistõttu ohtlikud ained satuvad nende organismi kiiremini;
• Väikesed lapsed õpivad ümbritsevat tundma, kasutades selleks kõiki oma meeli, sealhulgas maitsmist. Nad topivad paljusid esemeid suhu, kust ohtlikud ained jõuavad kiiresti seedesüsteemi.
• Lapsed on põrandale lähemal, kuna nad on väiksemad ja liiguvad sageli roomates või käpuli – seega puutuvad nad rohkem kokku nii põrandakattematerjalide kui ka sinna kogunenud tolmuga.

Kokkuvõttes on lapse organism ohtlikele ainetele vastuvõtlikum ning kemikaalide imendumine sellesse on kiirem, kuid samal ajal võtab mürkide eemaldumine rohkem aega.

• Levinumad ohtlikud ained plastmänguasjades ja -tarvikutes

Ftalaadid: Mõjutavad arengut, häirivad hormoonsüsteemi toimimist ja kahjustavad viljakust. Võib leida nukkudest, kaisuloomadest, painduvatest plastesemetest ja elektroonilistest mänguasjadest. Kasutatakse plastipehmendajana (plastifikaatorina) PVC mänguasjades.

Bisfenool A (BPA): Häirib paljunemis- ja hormoonsüsteemi ning tõstab vähki haigestumise riski. Leidub nukkudes, läbipaistvates plastesemetes, elektroonilistes mänguasjades.

Nonüülfenoolid (etoksülaadid): Hormoonsüsteeemi kahjustajad, püsivad ja kogunevad keskkonnas. Leidub nukkudes, kaisuloomades, plastesemetes. Kasutatakse antioksüdandina, et plastipolümeeri stabiliseerida  ja lagunemise eest kaitsta.

Tinaorgaanilised ühendid: Ärritavad silmi ja nahka, mürgised paljunemissüsteemile, allaneelamisel kahjulikud kesknärvi-, hormoon- ja paljunemissüsteemile. Võib leida jäikadest mänguasjadest (nt plastklotsid), PVC-st mänguasjadest.

Klooritud parafiinid. Kantserogeensed, häirivad hormoonsüsteemi toimimist. Võib leida nukkudest, plastklotsidest, elektroonilistest mänguasjadest. Kasutatakse ka leegiaeglustitena.

Enamik neist ainetest kahjustavad hormoonsüsteemi, mis on eriti ohtlik just organismi intensiivse arengu etappides – imikueas, varajases lapseeas ja teismeliseeas. Hormoonsüsteemi kahjustavaid aineid on seostatud paljude terviseprobleemidega.

Kuidas ohtu ära tunda ja teha õige valik?

Lastele plastmänguasjade, mööbli ja muude tarvikute valimine on keeruline ülesanne. Siin on mõned näpunäited:

• Esimene ja kõige olulisem näpunäide: vähem on rohkem. Ei ole vaja osta sadu mänguasju, mõistlik on eelistada väheseid, aga selle eest kvaliteetseid.
• Väldi plastmänguasju, mis on tugeva lõhnaga või kleepuvad. See viitab, et ilmselt on kasutatud mõningaid ohtlikke aineid (nt ftalaate). Hea oleks lasta uutel plastesemetel (mänguasjad, mööbel) enne kasutamist lahti pakitult (väljas) mõni päev seista – selle aja jooksul lendub osa ohtlikke aineid.
• Väldi odavaid mänguasju, eriti neid, mis pärinevad riikidest, kus ei järgita ELi nõudeid.
• Kõik mänguasjad Euroopa turul peavad olema märgistatud CE märgisega. Kuid paraku ainuüksi see ei garanteeri ohutust. Proovi leida ökomärgisega tooteid, näiteks plastmänguasjadelt võib leida Põhjamaade luige märgist.
• Eelista looduslikust materjalist (värvimata puit, ökotekstiil, looduslik kumm jt) mänguasju ja tarvikuid.
• Väldi elektroonilisi mänguasju – plastosad võivad kuumeneda ning see soodustab ohtlike ainete eraldumist.
• Ära lase lapsel mängida esemetega, mis ei ole mänguasajd (näiteks vanad telefonid, plastist köögitarbed, kaunistused, CDd jm). Need esemed ei ole ka seaduse mõistes mänguasjad ning seetõttu võivad neile kehtida vähem ranged nõuded.

Ohtlike ainete vältimine kohe algusest peale on väga oluline. Meie laste turvalisus ja hea tervis on kõige tähtsamad. Hoidudes plastist, mis võib olla ohtlike ainete allikas, hoiame ära võimalikke kahjulikke tagajärgi tulevikus, seega on väga oluline teha teadlikke valikuid. Pidage meeles, et lapsed ei ole haavatavad mitte ainult imikueas, vaid ka aastaid hiljem – kogu oma lapsepõlve jooksul.