Kas teie valitud kosmeetikatooted on lapsele ohutud?

Paljud beebikosmeetika tooted võivad sisaldada koostisosi, millel on ärritav või allergeenne mõju ning mis arvatakse olevat vähkitekitavad või hormoonsüsteemi kahjustavad. Lapsed on toksiliste kemikaalidega kokkupuute suhtes märksa tundlikumad kui täiskasvanud. Kuna neil on kehakaaluga võrreldes suurem nahapind, suurem hingamismaht ja kiirem ainevahetus, jõuab nende kehasse rohkem toksilisi aineid kui täiskasvanu omasse. Nende immuunsüsteem ja närvisüsteem alles arenevad ning organismi süsteemid mürkidest vabanemiseks ei funktsioneeri veel täielikult.

Peale selle on väikelapse nahk täiskasvanu omast oluliselt õhem ning naha kaitsefunktsioon ei ole täielikult välja arenenud. Seetõttu imenduvad kemikaalid laste organismi kiiremini ja kaovad nende organismist aeglasemalt ning nende elunditel ja immuunsüsteemil on keemilise toime vastu vähem kaitsemehhanisme. Eriti vastuvõtlikud on lapsed hormoonsüsteemi kahjustajatele, kuna need häirivad keha üldist arengut.

Hormoonsüsteemi kahjustajad on sellised kemikaalid, mis häirivad hormoonsüsteemi (ehk endokriinsüsteemi) ja võivad põhjustada kasvajaid, viljakusprobleeme, sünnidefekte ja muid arenguhäireid. Kui kahjulike ainetega puututakse kokku regulaarselt, näiteks nahale kantavate kosmeetikatoodete kasutamise kaudu, võivad need ained organismi imenduda. Mida rohkem kemikaale organismi imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mõju meie tervisele. Seetõttu on mõistlik vähendada kokkupuudet kahjulike kemikaalidega, mis võivad sisalduda kosmeetikatoodetes. Selles artiklis mainitakse teie lemmikut ülimadalate hindadega. Valige samal päeval kohaletoimetamise, autoga kohaletoimetamise või tellimuse järeletulemise vahel.

Ehkki enamik kosmeetikatoote koostisaineid on pakendile märgitud nende tehniliste INCI nimetustega (INCI – kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvaheline nomenklatuur), on need tehnilised nimetused paljude jaoks endiselt arusaamatud.

Mõju laste tervisele

Lapsed puutuvad erinevate allikate kaudu kokku paljude ohtlike kemikaalidega – mitte ainult nahahooldustoodete ja mänguasjade vahendusel, vaid ka igapäevaste toodete kaudu nagu näiteks rõivad, toit või mööbel.

Beebikosmeetikatooted (n. šampoonid, vannilisandid, hambapasta, erinevad õlid, kreemid ja päiksekaitsekreemid, sh. ka mähkmed ja niisked salvrätid) sisaldavad kahjuks siiani ohtlikke kemikaale. Täpsemalt nendes toodetes sisalduda võivatest kemikaalidest saate lugeda meie infoteatmikust (vt lõigu lõpus).

Kõigi kosmeetikatoodete, sealhulgas beebikosmeetika puhul kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EÜ/1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, mis reguleerib, millised koostisained on kosmeetikatoodetes keelatud/lubatud ja millises kontsentratsioonis, ning kuidas need peavad olema toote sildil märgitud. Kõik kosmeetikatoodete koostisained peavad olema tootel märgitud (INCI nimetused).

On 26 allergeenset lõhnaainet, mis peavad olema sildil märgitud tehnilise nimetusega (vt allergeensed lõhnaained). Kõik muud lõhnaained kuuluvad üldmõiste ’lõhnaaine’, ’parfüüm’ või ’aroomiaine’ alla. Nanokoostisainete märkimise kohustus kehtib alates 2013. a juulist. Nanoosakeste ohtusid tervisele ei ole veel täiel määral uuritud.

MIKS ON LAPSED ERITI KAITSETUD?

Kemikaalid imenduvad laste organismi kiiremini ja kaovad aeglasemalt, kuna organismi kaitsemehhanismid on alles arenemisjärgus.

Tuleb meeles pidada, et üldiselt võib lastele mõeldud toodetest leida samu aineid, mida kasutatakse täiskasvanutele mõeldud toodetes. Vaid üksikuid aineid ei ole lubatud kasutada alla 3-aastastele mõeldud toodetes. Sellegipoolest ei paku kosmeetikatoodete määrus piisavat kaitset kemikaalidest tulenevate ohtude eest, kuna ei ole pööratud piisavalt tähelepanu ohtlike ainete väikeste annuste kombineeritud ja pikaajalisele mõjule ega hormoonsüsteemi kahjustuste probleemile.

Ohtlikud ained beebikosmeetikas

Allolevast tabelist leiad nimekirja beebikosmeetikas leiduvatest ohtlikest ainetest ning nende kahjulikust mõjust tervisele.

Kemikaal

Parabeenid (nt metüülparabeen, butüülparabeen, propüülparabeen)

Võimalik mõju tervisele

Österogeenne mõju, kahjustab hormoonsüsteemi, tekitab tundlikkust

Miks kasutatakse?

Säilitusained

Kust leida võib?

šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes

Kemikaal

Fenoksüetanool

Võimalik mõju tervisele

Pikaajalise kokkupuute korral ärritav, neurotoksiline, allergeenne mõju

Miks kasutatakse?

Säilitusained

Kust leida võib?

šampoonidest ja vannilisandidest; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes

Kemikaal

Triklosaan

Võimalik mõju tervisele

Võib põhjustada allergiaid ja bakteriaalset residentsust

Miks kasutatakse?

Säilitusained, antiseptik

Kust leida võib?

šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; niisketes salvrätikutes

Kemikaal

Naatriumlaurüülsulfaat (SLS, samuti tuntud nimetusega naatriumdodetsüülsulfaat, väävelhape, mono-dodetsüülester, naatrimsool, väävelhappe naatriumsool, väävelhappe naatriumsoola monododetsüülester), ammooniumlaurüülsulfaat (ALS), naatriumlautrüüleetersulfaat (SLES). kokamidopropüülamiin-oksiid

Võimalik mõju tervisele

Ärritab ja kuivatab nahka

Miks kasutatakse?

Pesuained

Kust leida võib?

šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; niisketes salvrätikutes

Kemikaal

Etüleenoksiid, 1,4-dioksaan (märgitakse sageli liidetega “müreet”, “oleet”, “laurüül”, “tseteareet”, “polüetüleen”, “polüetüleenglükool” (PEG), “polüoksüetüleen”, “oksünool”)

Võimalik mõju tervisele

Tõenäoliselt inimesele kantserogeenne, toksiline mõju ajule ja kesknärvisüsteemile, neerudele ja maksale, 1,4-dioksaan on üks peamisi põhjavee saasteaineid

Miks kasutatakse?

Pesuained

Kust leida võib?

šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; niisketes salvrätikutes

Kemikaal

Bensofenoon-3 (oksübensoon)

Võimalik mõju tervisele

Biokeemilised või rakutasandi muutused, kahjustab hormoonsüsteemi, koguneb elusorganismidesse (nt rinnapiima) ja keskkonda

Miks kasutatakse?

UV-filtrid

Kust leida võib?

päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest

Kemikaal

3-bensülideen kamper (3 BC), 4-metüülbensülideen kamper (4 BC), oktüül metoksütsinnamaat (OMC, etüülheksüülmetoksütsinnamaat, oktinoksaat)

Võimalik mõju tervisele

Kahjustab hormoonsüsteemi, koguneb elusorganismidesse (nt rinnapiima) ja keskkonda

Miks kasutatakse?

UV-filtrid

Kust leida võib?

päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest

Kemikaal

Oktüül-dimetüül-para-aminobensohape (PABA, OD-PABA)

Võimalik mõju tervisele

Biokeemilised ja rakutasandi muutused, võib põhjustada fotoallergilist reaktsiooni

Miks kasutatakse?

Nanoosakesed

Kust leida võib?

päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest

Kemikaal

Nano-titaanoksiid, nano-tsinkoksiid, nanohõbe

Võimalik mõju tervisele

Viited toksilisele mõjule rakkudes, koguneb organismi

Miks kasutatakse?

Lõhnaained

Kust leida võib?

hambapastast; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest

Kemikaal

Lõhnaine, muskuseühend, parfüüm, aroomiaine, aroom, amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool

Võimalik mõju tervisele

Allergiaoht, ärritab nahka, koguneb keskkonda, organismi ja rinnapiima, mõni võib kahjustada hormoonsüsteemiNB! Kui ühendid ei ole looduslikku päritolu, võivad need sisaldada lahusteid ja denaturantaineid, näiteks ftalaate, mida ei ole kohustuslik sildile märkida. Sellised ained kahjustavad hormoonsüsteemi ning võivad tekitada tundlikkust.


Miks kasutatakse?

Lõhnaained

Kust leida võib?

šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes

Kemikaal

Vedel parafiin, vaha

Võimalik mõju tervisele

Inimorganism neid ei lagunda, kogunevad kopsudesse, maksa ja lümfisõlmedesse

Miks kasutatakse?

Mineraalõlid

Kust leida võib?

šampoonidest ja vannilisandidest; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes