Kas teie valitud kosmeetikatooted on lapsele ohutud?
Paljud beebikosmeetika tooted võivad sisaldada koostisosi, millel on ärritav või allergeenne mõju ning mis arvatakse olevat vähkitekitavad või hormoonsüsteemi kahjustavad. Lapsed on toksiliste kemikaalidega kokkupuute suhtes märksa tundlikumad kui täiskasvanud. Kuna neil on kehakaaluga võrreldes suurem nahapind, suurem hingamismaht ja kiirem ainevahetus, jõuab nende kehasse rohkem toksilisi aineid kui täiskasvanu omasse. Nende immuunsüsteem ja närvisüsteem alles arenevad ning organismi süsteemid mürkidest vabanemiseks ei funktsioneeri veel täielikult.
Peale selle on väikelapse nahk täiskasvanu omast oluliselt õhem ning naha kaitsefunktsioon ei ole täielikult välja arenenud. Seetõttu imenduvad kemikaalid laste organismi kiiremini ja kaovad nende organismist aeglasemalt ning nende elunditel ja immuunsüsteemil on keemilise toime vastu vähem kaitsemehhanisme. Eriti vastuvõtlikud on lapsed hormoonsüsteemi kahjustajatele, kuna need häirivad keha üldist arengut.
Hormoonsüsteemi kahjustajad on sellised kemikaalid, mis häirivad hormoonsüsteemi (ehk endokriinsüsteemi) ja võivad põhjustada kasvajaid, viljakusprobleeme, sünnidefekte ja muid arenguhäireid. Kui kahjulike ainetega puututakse kokku regulaarselt, näiteks nahale kantavate kosmeetikatoodete kasutamise kaudu, võivad need ained organismi imenduda. Mida rohkem kemikaale organismi imendub, seda tõenäolisemalt avaldavad need mõju meie tervisele. Seetõttu on mõistlik vähendada kokkupuudet kahjulike kemikaalidega, mis võivad sisalduda kosmeetikatoodetes.
Ehkki enamik kosmeetikatoote koostisaineid on pakendile märgitud nende tehniliste INCI nimetustega (INCI – kosmeetikatoodete koostisainete rahvusvaheline nomenklatuur), on need tehnilised nimetused paljude jaoks endiselt arusaamatud.
Mõju laste tervisele
Lapsed puutuvad erinevate allikate kaudu kokku paljude ohtlike kemikaalidega – mitte ainult nahahooldustoodete ja mänguasjade vahendusel, vaid ka igapäevaste toodete kaudu nagu näiteks rõivad, toit või mööbel.
Beebikosmeetikatooted (n. šampoonid, vannilisandid, hambapasta, erinevad õlid, kreemid ja päiksekaitsekreemid, sh. ka mähkmed ja niisked salvrätid) sisaldavad kahjuks siiani ohtlikke kemikaale. Täpsemalt nendes toodetes sisalduda võivatest kemikaalidest saate lugeda meie infoteatmikust (vt lõigu lõpus).
Kõigi kosmeetikatoodete, sealhulgas beebikosmeetika puhul kehtib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus EÜ/1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, mis reguleerib, millised koostisained on kosmeetikatoodetes keelatud/lubatud ja millises kontsentratsioonis, ning kuidas need peavad olema toote sildil märgitud. Kõik kosmeetikatoodete koostisained peavad olema tootel märgitud (INCI nimetused).
On 26 allergeenset lõhnaainet, mis peavad olema sildil märgitud tehnilise nimetusega (vt allergeensed lõhnaained). Kõik muud lõhnaained kuuluvad üldmõiste ’lõhnaaine’, ’parfüüm’ või ’aroomiaine’ alla. Nanokoostisainete märkimise kohustus kehtib alates 2013. a juulist. Nanoosakeste ohtusid tervisele ei ole veel täiel määral uuritud.
MIKS ON LAPSED ERITI KAITSETUD?
Kemikaalid imenduvad laste organismi kiiremini ja kaovad aeglasemalt, kuna organismi kaitsemehhanismid on alles arenemisjärgus.
Tuleb meeles pidada, et üldiselt võib lastele mõeldud toodetest leida samu aineid, mida kasutatakse täiskasvanutele mõeldud toodetes. Vaid üksikuid aineid ei ole lubatud kasutada alla 3-aastastele mõeldud toodetes. Sellegipoolest ei paku kosmeetikatoodete määrus piisavat kaitset kemikaalidest tulenevate ohtude eest, kuna ei ole pööratud piisavalt tähelepanu ohtlike ainete väikeste annuste kombineeritud ja pikaajalisele mõjule ega hormoonsüsteemi kahjustuste probleemile.
Ohtlikud ained beebikosmeetikas
Allolevast tabelist leiad nimekirja beebikosmeetikas leiduvatest ohtlikest ainetest ning nende kahjulikust mõjust tervisele.
Kemikaal
Parabeenid (nt metüülparabeen, butüülparabeen, propüülparabeen)
Võimalik mõju tervisele
Österogeenne mõju, kahjustab hormoonsüsteemi, tekitab tundlikkust
Miks kasutatakse?
Säilitusained
Kust leida võib?
šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes
Kemikaal
Fenoksüetanool
Võimalik mõju tervisele
Pikaajalise kokkupuute korral ärritav, neurotoksiline, allergeenne mõju
Miks kasutatakse?
Säilitusained
Kust leida võib?
šampoonidest ja vannilisandidest; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes
Kemikaal
Triklosaan
Võimalik mõju tervisele
Võib põhjustada allergiaid ja bakteriaalset residentsust
Miks kasutatakse?
Säilitusained, antiseptik
Kust leida võib?
šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; niisketes salvrätikutes
Kemikaal
Naatriumlaurüülsulfaat (SLS, samuti tuntud nimetusega naatriumdodetsüülsulfaat, väävelhape, mono-dodetsüülester, naatrimsool, väävelhappe naatriumsool, väävelhappe naatriumsoola monododetsüülester), ammooniumlaurüülsulfaat (ALS), naatriumlautrüüleetersulfaat (SLES). kokamidopropüülamiin-oksiid
Võimalik mõju tervisele
Ärritab ja kuivatab nahka
Miks kasutatakse?
Pesuained
Kust leida võib?
šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; niisketes salvrätikutes
Kemikaal
Etüleenoksiid, 1,4-dioksaan (märgitakse sageli liidetega “müreet”, “oleet”, “laurüül”, “tseteareet”, “polüetüleen”, “polüetüleenglükool” (PEG), “polüoksüetüleen”, “oksünool”)
Võimalik mõju tervisele
Tõenäoliselt inimesele kantserogeenne, toksiline mõju ajule ja kesknärvisüsteemile, neerudele ja maksale, 1,4-dioksaan on üks peamisi põhjavee saasteaineid
Miks kasutatakse?
Pesuained
Kust leida võib?
šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; niisketes salvrätikutes
Kemikaal
Bensofenoon-3 (oksübensoon)
Võimalik mõju tervisele
Biokeemilised või rakutasandi muutused, kahjustab hormoonsüsteemi, koguneb elusorganismidesse (nt rinnapiima) ja keskkonda
Miks kasutatakse?
UV-filtrid
Kust leida võib?
päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest
Kemikaal
3-bensülideen kamper (3 BC), 4-metüülbensülideen kamper (4 BC), oktüül metoksütsinnamaat (OMC, etüülheksüülmetoksütsinnamaat, oktinoksaat)
Võimalik mõju tervisele
Kahjustab hormoonsüsteemi, koguneb elusorganismidesse (nt rinnapiima) ja keskkonda
Miks kasutatakse?
UV-filtrid
Kust leida võib?
päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest
Kemikaal
Oktüül-dimetüül-para-aminobensohape (PABA, OD-PABA)
Võimalik mõju tervisele
Biokeemilised ja rakutasandi muutused, võib põhjustada fotoallergilist reaktsiooni
Miks kasutatakse?
Nanoosakesed
Kust leida võib?
päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest
Kemikaal
Nano-titaanoksiid, nano-tsinkoksiid, nanohõbe
Võimalik mõju tervisele
Viited toksilisele mõjule rakkudes, koguneb organismi
Miks kasutatakse?
Lõhnaained
Kust leida võib?
hambapastast; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest
Kemikaal
Lõhnaine, muskuseühend, parfüüm, aroomiaine, aroom, amüültsinnamaal, tsinnamaal, heksüültsinnamaal, limoneen, linalool
Võimalik mõju tervisele
Allergiaoht, ärritab nahka, koguneb keskkonda, organismi ja rinnapiima, mõni võib kahjustada hormoonsüsteemiNB! Kui ühendid ei ole looduslikku päritolu, võivad need sisaldada lahusteid ja denaturantaineid, näiteks ftalaate, mida ei ole kohustuslik sildile märkida. Sellised ained kahjustavad hormoonsüsteemi ning võivad tekitada tundlikkust.
Miks kasutatakse?
Lõhnaained
Kust leida võib?
šampoonidest ja vannilisandidest; hambapastast; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes
Kemikaal
Vedel parafiin, vaha
Võimalik mõju tervisele
Inimorganism neid ei lagunda, kogunevad kopsudesse, maksa ja lümfisõlmedesse
Miks kasutatakse?
Mineraalõlid
Kust leida võib?
šampoonidest ja vannilisandidest; päikesekaitsetoodetest; emulsioonidest, kreemidest ja õlidest; niisketes salvrätikutes