Kas teadsite, et dušigeeli koostises võib olla sama palju plasti kui selle pakendis? Viiekümne aasta eest kosmeetikatööstuses ilma teinud plastikosakesi kasutatakse kooriva toime andmiseks tänaseks kosmeetika-ja hügeenitoodetes laialdaselt. Deodorandid, šampoonid, kreemid, huulepulgad, hambapastad jmt võivad sisaldada kuni 90% ulatuses plastikust mikrohelbeid.

Plastikust mikrohelbed on väga väiksed, 0,001 kuni 1 millimeetrise läbimõõduga osakesed, mida reoveepuhastid nende väiksuse tõttu väga hästi kinni ei suuda püüda. Seetõttu jõuavad nad kergesti avaveekogudesse, kus need pärsivad veetaimede kasvu. Veelgi enam, veeloomad peavad seedimatut plasti toiduks, pidev täiskõhutunne viib loomade surnuks nälgimiseni. Lisaks leiab toksiine sisaldav plastik tänu kaladele ja loomadele kiiresti tee toiduahelasse, jõudes ka inimese toidulauale.

Mitte iga kosmeetika- või hügeenitoode ei sisalda mikroplasti osakesi. Paljud tootjad on mõistnud plasti kahjulikkust inimesele ja keskkonnale ning leidnud looduslikke alternatiive koorivatele osakestele, kasutades näiteks liiva, suhkurt, soola, kohvi või jahvatatud seemneid ja pähkleid.

Probleem on kõneaineks ka Euroopa Liidu institutsioonides, kus  arutletakse selle üle, kas Euroopa Liit peaks järgima USA eeskuju, kus keelustati hiljaaegu  plastikust mikrohelveste kasutamine hambapastades ja kreemides.

Rohkem informatsiooni kosmeetika- ja hügeenitoodetes sisalduvast plastist: http://staging.unep.org/gpa/documents/publications/PlasticinCosmetics2015Factsheet.pdf

Rohkem informatsiooni Euroopa Liidu seisukohtadest antud teemal: http://www.fiskerforum.dk/en/news/b/food-minister-demands-eu-ban-on-micro-plastic-in-cosmetics

Kasutatud FreeDigitalPhoto.net fotot.