Projekti „Ohtlike ainete vähendamise uuenduslikud lahendused Läänemere linnapiirkondades“ (NonHazCity) raames külastasid Balti Keskkonnafoorumi eksperdid Pärnu linnapiirkonna 23 lasteaeda, milles viidi läbi ohtlike ainete inventuur.
Inventuuri eesmärk oli välja selgitada, kas lastel esineb lasteaias olles kokkupuudet ohtlike kemikaalidega ja millised on nende võimalikud allikad. Lasteaedades vaadati läbi kasutatavad puhastusvahendid ja vedelseebid, köögis kasutatavad nõud ja materjalid, mööbel, põranda- ja lauakatted, mänguasjad, madratsid ja muud tekstiilid.
Puhastusvahendite osas oli üldpilt rahuldav. Puhastusvahendites sisalduvate ohtlike kemikaalide jääkidega oli kokkupuude kaudne ning seda esines vähesel määral. Osades külastatud lasteaedades puutusid lapsed kokku ohtlikke kemikaale sisaldavate vedelseepidega. Samas võib positiivse näitena välja tuua, et mõnes lasteaias pesevad lapsed käsi lasteseebiga, millel on looduslik koostis ja mis ei sisalda allergeene, siiski võiks selliseid lasteaedu olla rohkem. Järjest rohkem võetakse kasutusele ökomärgistega tooteid.
Kõige positiivsem pilt avanes ekspertidele lasteaedade köökides. Kõikide lasteaedade köökides oli kasutusel roostevabast terasest sisustus ning samuti olid roostevabast terasest ka köögitarbed. Roostevabast terasest pinnad tagavad, et laste toidul ei ole kokkupuudet ohtlike ainetega. Negatiivse asjaoluna võib siiski välja tuua selle, et paljudes lasteaedades ostetakse osa toiduaineid metallist säilituspurkides või konservidena, mis võib põhjustada toiduainete saastumise bisfenool A-ga. Bisfenool A on hormoonsüsteemi kahjustav kemikaal, mida kasutatakse metallpurkide sisepindades toidu paremaks säilimiseks. Lisaks tõdeti, et lasteaedades kasutatava plastiku hulka võiks oluliselt vähendada. Vaatamata sellele, et lasteaedades kasutatavate plastiknõude tüüpe (taaskasutuskoodidega 4 või 5) peetakse väheohtlikeks, oli kasutusel oleva plasti hulk nii mõneski lasteaias väga suur.
Eksperdid vaatasid üle ka lasteaedades kasutatavad mänguasjad ning uurisid, kas kasutusel on pehmest plastist või pehmest plastist osadega mänguasju. Pehme plast on enamasti tehtud PVC-st, mis võib sisaldada lisanditena ftalaate. Ftalaadid häirivad hormoonsüsteemi normaalset talitlust ja tekitavad lastel tõsiseid terviserikkeid. Vaadati ka seda, kas mänguasjadel on CE märgistus ning samuti ka seda, kas mänguasjad lõhnavalt tugevalt. Lisaks pöörati tähelepanu ka sellele, kas lapsed mängivad vanade elektroonikaseadmetega. Kokkuvõtteks võib öelda, et üldiselt kasutatakse ohtlikke kemikaale sisaldavaid mänguasju vähe ja on väga positiivne, et kasutusel on naturaalseid mänguasju (nt kaltsunukud, puidust klotsid). Paraku oli ka juhuseid, kus lapsed mängisid vanade elektroonikaseadmetega, kuid peale ekspertide selgitusi selliste seadmete ohtlikkuse osas lastele need kõrvaldati.
Lasteaedade sisustuse osas võib välja tuua, et kõikides lasteaedades kasutatakse põrandakatetena PVC-d sisaldavaid materjale, mis on põhjendatav sellega, et nii vastupidavuse kui ka hinna ja pindade hooldatavuse koha pealt on neile keeruline alternatiive leida. Paraku on selliste põrandakatete kaudu lapsed otseses kokkupuutes kahjulike kemikaalidega, eelkõige ftalaatidega. Samas on väga hea see, et renoveerimiste ja uuendamiste käigus on mõnedes lasteaedades alustatud uute ftalaadivabade põrandakatete paigaldamist. Positiivsena võib välja tuua ka selle, et paljudes lasteaedades on veel alles puitpõrandaid või kasutatakse naturaalset parketti.
Kokkuvõttes võib öelda, et Pärnu linnapiirkonna lasteaedades on olukord ohtlike kemikaalidega kokkupuute osas hea. Vähest kokkupuudet ohtlike kemikaalidega võib lastel esineda kõikides lasteaedades, kuid üldjuhul ei ole see väga suures ulatuses ja ka mitte pidevalt.
