Oluline osa tervislikust eluviisist on kehaline aktiivsus – sport, mida harrastame enam-vähem regulaarselt. Aga meie seatud eesmärkide saavutamist võivad takistada nähtamatud ohud. Tagasilöögid ei ole nähtavad kohe, vaid võivad ilmneda alles aastate pärast.
Treeningu ajal meie ainevahetus kiireneb ja selle tulemuseks on higistamine, mis on meie organismi täiesti normaalne reaktsioon. Selle käigus eraldab, aga ka imab meie suurim organ – nahk – keemilisi aineid intensiivsemalt. Seega, treenides niiskust ärajuhtivas sünteetilises riietuses ja kasutades plastist vahendeid suurendame ise ohtlike ainetega kokkupuute võimalusi.
Just pehmetes plasttoodetes kasutatakse rohkem potentsiaalselt kahjulikke aineid. Toodetes, sh ka spordi- ja vabaajatarvetes, võib endiselt leida selliseid aineid nagu reprotoksilised plastifikaatorid, keskkonnas püsivad parafiinid või kantserogeensed leegiaeglustid. Seda tõestasid hiljuti projekti LIFE AskREACH raames tehtud testid.
Sportides kasutame sageli erinevaid abivahendeid – kindaid, linte, võimlemispalle, matte jne. Enamik kasutatavatest vahenditest on valmistatud plastist. Nagu teada, valmistatakse plasti suures osas fossiilsetest maavaradest (nafta, maagaas, kivisüsi) ja vajalike omaduste saavutamiseks lisatakse mitmesuguseid lisaaineid. Üks selline lisaainete rühm on plastifikaatorid (nt ftalaadid), mis muudavad plasti pehmemaks ja painduvamaks. Painduvus ja pehmus on omadused, mida spordivarustuselt sageli oodatakse.
Paljud joogamatid on valmistatud PVCst (polüvinüülkloriid), mis sisaldab selliseid lisaaineid, nagu hormoonsüsteemi kahjustavad ftalaadid ja parabeenid. PVCs võib leiduda ka lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ), mis võivad põhjustada peavalu, iiveldust, peapööritust, allergilisi reaktsioone, neuroloogilisi probleeme, maksa- ja neerukahjustusi, vähki ja viljakusprobleeme ning raseduse katkemist. Nende kemikaalidega kokkupuute vähendamiseks tuleks uus joogamatt lahti rullida, aknad avada ja tuulutada. Parem variant on aga valida orgaanilisest puuvillast, villast, korgist, jutest või looduslikust kummist valmistatud joogamatt.
Juttu oli juba treeningpallidest (võimlemispallidest) ja joogamattidest, kuid ohtlikud ained võivad peituda ka hüppenöörides, hantlites ja paljudes muudes vahendites.
Kuidas saame ennast ohtlike ainete eest kaitsta? Igal võimalusel tuleks eelistada looduslikke materjale – nt puidust käepidemete ja looduslikust kiust nööriga hüppenöörid, puidust hantlid jne. Kui häid alternatiive pole, võime ohtlike ainete sisalduse kohta küsida jaemüüjatelt ja tootjatelt. Meil on õigus teada, kas tooted sisaldavad väga ohtlikke aineid, ning rakendusega Scan4Chem on seda järelpärimist lihtsam jaemüüjatele / tootjatele esitada.
Teine sporditarvete rühm on kõik veega seotu – ujumismütsid, sukeldumisvarustus, ujumisnuudlid ja kõikvõimalikud täispuhutavad kummiloomad või muud esemed.
Paljude plastist esemete pakendi avamisel tuleb sealt tugevat lõhna. See on esimene märk, et ostetud esemed võivad sisaldada ohtlikke aineid ja seega tuleks neid enne kasutamist tuulutada. Kuid kõige olulisem on mõelda juba enne ostu sooritamist – kas mul on seda asja tõesti vaja?
Ka spordivahendites mõeldakse biopõhiste plastide kasutamisele, sest tarbijad on selle vastu huvi tundnud. Kuid teadaolevalt ei ole biopõhised plastid ohtlike ainete mõttes alati lahenduseks – ka bioplastidele lisatakse ohtlikke lisaaineid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et meie kasutatavates spordi- ja vabaajatarvetes on varjatud ohte. Tarbijatena on oluline seda teada ja võimaluse korral eelistada ohutumaid alternatiive. Eelkõige on aga vaja enne ostu sooritamist mõelda, kas ost on ikka vajalik!
