Sünteetiline materjal, mida tavaliselt nimetatakse plastiks, esineb meie elus kõikjal.

Plastist on valmistatud paljud igapäevaeluks vajalikud esemed, sealhulgas toidupakendid, rõivad, mööbel, sõidukid, ehitusmaterjalid ja isegi meie keha varuosad, nagu proteesid või hambatäidised.

Kuna nimetatud tooteid ümbritseb meid sedavõrd külluslikus koguses, ei ole kuigi üllatav teada, et maailmas on toodetud nii palju plasti, et sellest jätkuks meie planeedi sissemähkimiseks kuues kihis. Ja see pole veel kõik: plasti tarbimine on kogu maailmas jätkuvalt kiiresti kasvav protsess – igal aastal toodetakse seda enam kui 300 miljonit tonni.

Plasti avastamine oli inimkonna ajaloos tõeline revolutsioon. Selle pahupool on aga asjaolu, et tohutu kogus (hinnanguliselt 10% aastas) hetkel toodetud plastist jõuab lõpuks jõgedesse, meredesse ja ookeanidesse; ümberarvutatuna vastab see ühele prügiautolaadungile minutis.

Keskkonnas laguneb makro- ja mesoplast (> 5 mm) mehhaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside teel mikro- (1 μm kuni 5 mm) ja kõige lõpuks nanoplastiks (< 1 μm). Koos muudest allikatest, nagu sõidukirehvide kulumine või tekstiilkiudude leostumine, pärineva mikroplastiga koguneb lagundamise teel tekkinud mikroplast ookeanidesse. On juba tõendatud, et plasti leidub kõigis ookeani veemassides: alates poolustest kuni ekvaatorini, veepinnal, süvamere setetes ja rannikupiirkondades.

Praegu sisaldub maailma ookeanides juba enam kui 50 triljonit mikroplasti osakest. See on 500 korda rohkem osakesi kui tähti meie galaktikas!

Ekspertide arvamuse kohaselt suureneb see osakeste kogus märkimisväärselt 2050. aastaks, ületades ookeanis elavate kalade kogumassi. Kuid juba praegu leidub ookeanialasid, kus vees on kuus korda rohkem plasti kui planktonit.

Mereorganismid neelavad koos toiduga ka plasti ning see põhjustab ulatuslikku kala- ja mereannivarude mikroplastiga saastumist. Plast võib lõpuks sattuda toiduahela kaudu ringiga tagasi meie taldrikutele.

Plast võib sisaldada ohtralt mürgiseid ja hormoonaalselt aktiivseid kemikaale. Need vabanevad vahetusse keskkonda ning nii võivad need kahjustada inimesi, loomi ja ökosüsteeme. Me manustame neid mürgiseid aineid hingamise, nahaga kokkupuute ja toiduahela kaudu ning kahjustame sel viisil oma tervist.

Uues trükises selgitame lähemalt plasti koostist, plastis leiduvaid kahjulikke kemikaale ja nende liikumisteid.

Trükises antakse ka konkreetseid igapäevaseid nõuandeid, kuidas saame oma tervist, keskkonda ja ookeane kaitsta.