LIFE programmi rahastatud projekti AskREACHi raames analüüsiti 82 proovi ja tulemused näitavad, et paljud spordi- ja vabaajatooted sisaldavad erinevaid reproduktiivset funktsiooni kahjustavaid plastifikaatoreid ning muid keskkonnale ja inimeste tervisele kahjulikke väga ohtlikke aineid (VOA). Testitud artiklite hulgas olid 13 Euroopa riigist ostetud võimlemispallid, joogamatid, hantlid, hüppenöörid, ujumisvahendid, veepudelid või võimlemiskingad. Kokku analüüsiti sõltumatus akrediteeritud laboratooriumis 82 proovi väga ohtlike ainete osas, näiteks plastifikaatorite, leegiaeglustite, raskemetallide või alküülfenoolide osas. Proovideks osteti peamiselt pehmeid plasttooteid, sõltumata kaubamärgist või jaemüüjast.
Väga ohtlikke aineid tuvastati 20 proovis (24%). Üheksa proovi (11%) sisaldas VOA-sid üle 0,1%, mis tähendab, et ettevõtted peavad tarbijate nõudmisel neid REACH-määruse kohaselt nende olemasolu kohta informeerima.
7 toodet sisaldas plastifikaatoreid DEHP (dietüülheksüülftalaat) või DIBP (diisobutüülftalaat), mille kasutamine on ELis piiratud reproduktiivtoksiliste ja endokriinsüsteemi kahjustavate omaduste tõttu. Tooteid, mis sisaldavad neid aineid kontsentratsioonis üle 0,1%, ei ole turule lubatud alates 2020. aasta juulist. Siiski leiti, et DIBP sisaldus ulatus ühes Pilatese pallis 41%ni ja 35%ni treeningpallis. Üks toode sisaldas lühikese ahelaga klooritud parafiine (SCCP), mis on keskkonnas väga püsivad. Neid reguleerib Stockholmi konventsioon ja need on kogu maailmas keelatud turustada, kui toodetes ületab nende kontsentratsioon 0,15%. Sellest hoolimata sisaldas üks hüppenöör SCCP-sid kontsentratsioonis 2,6%.
Kõigi testitud toodete kohta saadeti jaemüüjale vastavalt REACH-määrusele väga ohtlike ainete olemasolu päring toodetes. Enamik jaemüüjaid ei vastanud seadusega ettenähtud 45-päevase tähtaja jooksul ja neile tuli seda meelde tuletada. Lõpuks esitasid neist ligi pooled (44%) teavet toodetes leiduvate väga ohtlike ainete kohta. Toodete kohta, milles meie testid näitasid, et VOA-de kontsentratsioon ületab 0,1%, väitsid müüjad, et nende turustatavates selliseid aineid ei ole. See näitab müüdavate toodete kohta tootjatelt teabe hankimise raskust isegi jaemüüjate jaoks.
Testitulemused näitavad ka, kui keeruline on rakendada ELi REACH-määrust, mis nõuab VOA-de vabatahtlikku asendamist tarbekaupades.
Toodetes võib endiselt leida selliseid aineid nagu reprotoksilised plastifikaatorid, keskkonnas püsivad parafiinid või kantserogeensed leegiaeglustid. Tootjatega suhtlemine nende toodete koostise osas on keeruline ja jaemüüjad ei tea sageli, et nende müüdavad tooted sisaldavad väga ohtlikke aineid. Väga ohtlike ainete asendamiseks igapäevatoodetes peavad nii ettevõtted kui ka täitevasutused võtma kasutusele meetmeid REACH-i rakendamiseks. Esiteks tuleb kogu tarneahelas saada teadmisi toodetes sisalduvate väga ohtlike ainete sisalduse kohta.
Kutsume tarbijaid üles rakendama oma õigust REACH määruse raames ning küsima tootjatelt või jaemüüjatelt teavet väga ohtlike ainete kohta kõigis neid huvitavates toodetes. Tarbijad saavad jaemüüjatele näidata, et nad ei soovi osta väga ohtlikke aineid sisaldavaid tooteid!
